Eesti pohjarannik (estonii)

Eesti pohjarannik (estonii)

EESTI PHJARANNIK

Phjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lhestatud jgede kanjoneist vi hbunud lahtedest, mattunud kohati sna liivade alla ja kulunud maadligi madalaks. Randade taustaks on pea kikjal metsad. Vaid siin-seal murravad merejoout linnad ja tstusasulad, kaluriklad ja metsadevarju peitunud puhkealevid.
Phjaranniku kontrapunktiks on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis krgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osa phjarannikust. Eestimaa phjarannikuks on Soome lahe lunakallas alates
Psaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jeni. Nende vahele jb ligi 300 km rmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.

Mis on kogu phjarannikut siduvaks, kiki maastike lbivaks tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jrjest uut maad, seda purustades ja taaskuhjates.
Phjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. ks neist on pratud mere poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi, mille pletamisest saadud tellist ja toodetakse veel praegu tsementi.

Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on laotud linnade seinu ja tehasemre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse ja sillutatud knniteedesse.
Pikki rannajoout on ehitatud misad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula,
Paluse). Phjaranniku pllud on maalad, mis on videtud metsadeet ja kivivljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.

Inimesi hendavad teed. Phjarannikul kulgevad need ikka rbiti paerinnakuga, enamasti otse selle rel, vaid randa viisid teetupikud.
Randlase teeks oli piirideta meri. Ka klad koondusid astangujoonele, ikka sinna, kus tusis paepinnale vi paerinnakust immitses allikavesi.
On testusi ajaloost, et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna linnus. Ajaloo vltel on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste puhke- ja kultuuri ala Kadriorg.

Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja tise Tallinna piiriks mererannas on Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1 aegadest, mil linnasaginast tlpinud valitseja valis oma linnatagusele majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pliste puude alla, otse paeastangu jalamile.
Hiljem kerkisid siia nii uued aiamajakesed kui lossid, tsaari lhikondlaste villad ja hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja kiviklvide vahele ilmusid sirged vi keerutavad teed, vserik asendus baroksete ehisaedadega.
Vesisest ja kivisest linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev saksik Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tnaseks linlaste lemmikpuhkepaiku. Krvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud meie vikerahva kirjanike ja kunstnike mlestust thistavad mlestusmrgid.
Mererse Russalka laevatvi matkiva kivi jalamilt avaneb vaade teisele memoriaalile, mida thistab kaugele paistev dolomiitobelisk.
Taamal, rinnaku eel krgub Tallinna ks pidulikumaid rajatisi- laulukaar, mille alla iga 5 aasta mdudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas.
hislaul kaigub le Lasname nlva ja mere, lbi sajatuhandelise pidulistepere sdame. Esimest 1880.a
Tallinnas (jrjekorras kolmas) peetud ldlaulupidu thistab tagasihoidlik mlestuskivi Laulupeo tnava hoonete vahel. Kiki ldlaulupidusid, mis alates 1960. Aastat klavad juba tnase laulukaare astmetelt, thistab aga graniitne ja tammine memoriaal Lauluvljaku krgel nlval. Kivitulpadel on lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845 osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32 tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuni viimase suurpeoni.
RannateelRussalkast Piritani on alati jalutajaid, merehlte kuulajaid, linna panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vlu omandab linnavaade videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena, kord raevuka, rannakividel ja betoonseinal mriseva tormiveena, kord koos tsuva taldrikjga. Kaldarset veelagedat kirjavad metspardid, sekka luigedki, silmapiiril avardub aga meri-tmees sisereidile saabuvate vi lahkuvate alustega turjal.
Rannatee lpetab olmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste aastate mrkimisvrseim, riiklikke preemiaid plvinud suurehitis. Hoogsa rtmiga hooneterhmas paiknesid 1980. a . Moskva olmpiamngude ajal purjeredati keskus ja olmpiakla. Olmpiatuli leegitses otse Pirita je veepiril lipuvljakul. Nd meenutab Tallinna ja Pirita spordi suurpevi ka ahkrutest ja olmpiarngastest pimunud mlestusmrk vana jahtklubi lheduses.
Ongi Pirita jesuu, mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest, loojangu eel inimsiluettidega muulidel, kloostri krge, kivine viilukolmnurk peegeldumas jevees, taamal rohetav metsasein.



2010