Pхhjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lхhestatud jхgede kanjoneist vхi hддbunud lahtedest, mattunud kohati ьsna liivade alla ja kulunud maadligi madalaks. Randade taustaks on pea kхikjal metsad. Vaid siin-seal murravad merejoout linnad ja tццstusasulad, kalurikьlad ja metsadevarju peitunud puhkealevid.
Pхhjaranniku “kontrapunktiks” on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis kхrgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osa pхhjarannikust. Eestimaa pхhjarannikuks on Soome lahe lхunakallas alates
Pххsaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jхeni. Nende vahele jддb ligi 300 km ддrmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.

Mis on kogu pхhjarannikut siduvaks, kхiki maastike lдbivaks tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jдrjest uut maad, seda purustades ja taaskuhjates.
Pхhjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. Ьks neist on pццratud mere poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi, mille pхletamisest saadud tellist ja toodetakse veel praegu tsementi.

Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on laotud linnade seinu ja tehasemььre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse ja sillutatud kхnniteedesse.
Pikki rannajoout on ehitatud mхisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula,
Paluse). Pхhjaranniku pхllud on maalad, mis on vхidetud metsadeet ja kivivдljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.

Inimesi ьhendavad teed. Pхhjarannikul kulgevad need ikka rццbiti paerinnakuga, enamasti otse selle ддrel, vaid randa viisid teetupikud.
Randlase teeks oli piirideta meri. Ka kьlad koondusid astangujoonele, ikka sinna, kus tхusis paepinnale vхi paerinnakust immitses allikavesi.
On tхestusi ajaloost, et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna linnus. Ajaloo vдltel on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste puhke- ja kultuuri ala Kadriorg.

Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja tцise Tallinna piiriks mererannas on Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1 aegadest, mil linnasaginast tьlpinud valitseja valis oma linnatagusele majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pхliste puude alla, otse paeastangu jalamile.
Hiljem kerkisid siia nii uued aiamajakesed kui lossid, tsaari lдhikondlaste villad ja hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja kivikьlvide vahele ilmusid sirged vхi keerutavad teed, vхserik asendus baroksete ehisaedadega.
Vesisest ja kivisest linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev saksik Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tдnaseks linlaste lemmikpuhkepaiku. Kхrvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud meie vдikerahva kirjanike ja kunstnike mдlestust tдhistavad mдlestusmдrgid.
Mereддrse “Russalka” laevatддvi matkiva kivi jalamilt avaneb vaade teisele memoriaalile, mida tдhistab kaugele paistev dolomiitobelisk.
Taamal, rinnaku eel kхrgub Tallinna ьks pidulikumaid rajatisi- laulukaar, mille alla iga 5 aasta mццdudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas.
Ьhislaul kaigub ьle Lasnamдe nхlva ja mere, lдbi sajatuhandelise pidulistepere sьdame. Esimest 1880.a
Tallinnas (jдrjekorras kolmas) peetud ьldlaulupidu tдhistab tagasihoidlik mдlestuskivi Laulupeo tдnava hoonete vahel. Kхiki ьldlaulupidusid, mis alates 1960. Aastat kхlavad juba tдnase laulukaare astmetelt, tдhistab aga graniitne ja tammine memoriaal Lauluvдljaku kхrgel nхlval. Kivitulpadel on lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845 osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32 tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuni viimase suurpeoni.
Rannateel”Russalkast” Piritani on alati jalutajaid, merehддlte kuulajaid, linna panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vхlu omandab linnavaade videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena, kord raevuka, rannakividel ja betoonseinal mьriseva tormiveena, kord koos ххtsuva taldrikjддga. Kaldaддrset veelagedat kirjavad metspardid, sekka luigedki, silmapiiril avardub aga meri-tццmees sisereidile saabuvate vхi lahkuvate alustega turjal.
Rannatee lхpetab olьmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste aastate mдrkimisvддrseim, riiklikke preemiaid pдlvinud suurehitis. Hoogsa rьtmiga hooneterьhmas paiknesid 1980. a . Moskva olьmpiamдngude ajal purjeredati keskus ja olьmpiakьla. Olьmpiatuli leegitses otse Pirita jхe veepiril lipuvдljakul. Nььd meenutab Tallinna ja Pirita spordi suurpдevi ka ahkrutest ja olьmpiarхngastest pхimunud mдlestusmдrk vana jahtklubi lдheduses.
Ongi Pirita jхesuu, mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest, loojangu eel inimsiluettidega muulidel, kloostri kхrge, kivine viilukolmnurk peegeldumas jхevees, taamal rohetav metsasein.